Väärtustega ei pea tegelema ainult siis, kui ollakse kriisis. Aga jah, rääkida võib ka kriisist – Nõukogude võim tegi kõik selleks, et hävitada meie euroopalik väärtussüsteem. Selle tagajärjel oleme praegugi veel olukorras, kus paljud väärtused on muutunud sisutühjaks, meie ühiskonda iseloomustab moraalinormide sage eiramine, ühiskonna vähene sidusus, usalduse ja sallivuse madal tase, inimeste võõrandumine riigist, vähene kodanikumeelsus, individualistliku tarbijamentaliteedi vohamine, hoolimatu suhtumine tervisesse ja keskkonda, solidaarsuse ja vastutustunde puudumine. Kool on jäänud ühiskonda tabanud eetilises kriisis abituks pealtvaatajaks. Paljud õpetajad ei julge ega oska olla teadlikud väärtuste kandjad ja kujundajad. - Margit Sutrop
Nõustun!
Inimesed on erinevad ja õpetaja seisukohalt võiks mõelda, et tema ülesanne on märgata, mis on konkreetse lapse tugevused ning neid toetada. Võiks ka lapsele öelda, et ta saab oma tugevate külgedega kompenseerida neid asju, milles ta on nõrgem, et inimesed nii-öelda täiendavad üksteist ja ongi tore, et me oleme erinevad. Seda selleks, et laps hakkaks ise oma tugevaid külgi edasi arendama ja tunneks, et ta on maailmale vajalik. - Margit Sutrop
Uhke oleks olla nii hea õpetaja!
Kaks head artiklit, mida tasuks lugeda.
http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/1_22009/2-5.pdf
http://www.postimees.ee/?id=160164
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

No comments:
Post a Comment