Lühidalt

Siin Tallinn, kell on 11.44.
Midagi pikalt pole rääkida.

- Kasvatusfilosoofia eksam läks oodatust libedamini. Nüüd jääb oodata vaid positiivset hinnet.

- Üle väga pika aja sai pliksidega elva linna vahel kingataldu kulutatud ja lobisetud.

- Mai sai 20. Tähistasime seda väikestviisi Big Ben'is.

- Andres saab 21. Seda tähistatakse ka Big Benis, aga suuresti koos mõnusa märjukesega. :)

- Täna tulin ekstra inglise keele loengu pärast Tallinna, autoga. Võitlesin kogu tee unega ja kui kohale jõudsin, selgus, et loengut ei toimu. KUI TORE!!!

- Veendun iga päevaga järjest rohkem, et Facebook on kõige rõvedam koht üldse. Kõikide elu ja tegemised peensusteni kõigile kättesaadavad. Jäk!

- Ees on veel 2 eksamit. Loodusõpetuse didaktika ja inglise keel. Selle nädalaga peaks siis asjaga loodetavasti ühele poole saama.

- Tänu plikade suurele pealekäimisele, otsustasin siiski sünnipäeva pidada. Lahkumispidu ja sünnipäev siis koos. Ehk kukub isegi välja.

- Õigel päeval on kõik sugulased külas, tähistame siis pereringis minu 20. eluaasta saabumist.

- 3. juuni on õigepea käes ja no nii õõnsaks kisub seest, et ei teagi, kuidas olla. Põnevus ja kurbus üheskoos, pole seda varem tundnud.

Väärtused!?

Väärtustega ei pea tegelema ainult siis, kui ollakse kriisis. Aga jah, rääkida võib ka kriisist – Nõukogude võim tegi kõik selleks, et hävitada meie euroopalik väärtussüsteem. Selle tagajärjel oleme praegugi veel olukorras, kus paljud väärtused on muutunud sisutühjaks, meie ühiskonda iseloomustab moraalinormide sage eiramine, ühiskonna vähene sidusus, usalduse ja sallivuse madal tase, inimeste võõrandumine riigist, vähene kodanikumeelsus, individualistliku tarbijamentaliteedi vohamine, hoolimatu suhtumine tervisesse ja keskkonda, solidaarsuse ja vastutustunde puudumine. Kool on jäänud ühiskonda tabanud eetilises kriisis abituks pealtvaatajaks. Paljud õpetajad ei julge ega oska olla teadlikud väärtuste kandjad ja kujundajad. - Margit Sutrop

Nõustun!

Inimesed on erinevad ja õpetaja seisukohalt võiks mõelda, et tema ülesanne on märgata, mis on konkreetse lapse tugevused ning neid toetada. Võiks ka lapsele öelda, et ta saab oma tugevate külgedega kompenseerida neid asju, milles ta on nõrgem, et inimesed nii-öelda täiendavad üksteist ja ongi tore, et me oleme erinevad. Seda selleks, et laps hakkaks ise oma tugevaid külgi edasi arendama ja tunneks, et ta on maailmale vajalik. - Margit Sutrop

Uhke oleks olla nii hea õpetaja!


Kaks head artiklit, mida tasuks lugeda.
http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/1_22009/2-5.pdf
http://www.postimees.ee/?id=160164

Üks inimene

Üks inimene ühel päeval lihtsalt tuleb ja muudab su elu.
Üks inimene lihtsalt on olemas ja sellest piisab.
Üks inimene suudab pakkuda sulle nii meeletult suurt turvatunnet.
Üks inimene näitab sulle kui väga ta tegelikult hoolib.
Üks inimene tekitab sinus väga erilisi tundeid.
Üks inimene on su parim sõber.
Üks inimene võib olla kõik!
Üks inimene ...

Minu üks inimene!

Minu Ema!

Pühapäeval oli emadepäev. Võrreldes eelmiste aastatega oli see emadepäev kuidagi väga teistmoodi. Ärkasin vara, issi oli juba üleval ja Katu tööl. Emme veel magas. =)
Päev oli mul juba ammu planeeritud, Kuremaal toimus SW baasipäev, mis oli vääääga vahva! :)
See ei takistanud meil aga emmele kena kink teha. Juba mõni nädal varem murdsime Katsiga pead, mida emmele seekord kinkida. Üks aasta tegime võileivatordi. Sellega meenub kohe see, kuidas ma kadri toas põranda peal sulajuustu leibadele määrisin ja kuidas pärast see kõik põrandale kukkus. Üks aasta sai emmele meeletult suur aialill kingitud. Mõtted olid selleks aastaks no nii otsakorral, kui üldse olla sai. Nuputasime ja nuputasime. Lõpuks otsustasime lihtsa kingi kasuks - teeme pildi. Kõllasime Randole, tema oli kohe nõus nagu alati. So sweet!
Reedel tegimegi siis asja ära. Kobisime Rando ja Mikuga paisuka äärde ning hakkasime klõpsima. Miku oli valguse peegeldaja ning Rando proovis iga hinna eest meie suunurki kõrvade taga hoida. Tulemuseks oli tunni ajaga ligi 460 pilti, mida oli ääääretult palju.
Laupäeval läksime siis Ujula tänavale ning tegime oma valiku. Noh, mis oma valiku, võtsime pigem selle, mis Rando oli fotovabrikusse üles laadinud. Need tundusid ka meile need kõige õigemad. Kui esialgu oli plaan kinkida üks suur pilti, siis lõpuks ei suutnud me ühe kasuks otsustada ning võtsime 24 pilti. Otsustasime kollaaži kasuks.
Õhtul kobis Katu küll tööle, kuid enne seda panime raamile paika pildid, mis ja kuidas. Mina siis kleepisin ja kaunistasin. Õnneks sai samast fotosessioonist ka vanaemadele pildid raamitud ja emadepäevaks kingitud.
Ja siis oli see käes. Pühapäeva hommik. Emme magas ja mina läksin kingiga tema tuppa. Kui nüüd aus olla, siis sellist emotsiooni oma Emalt ei olnud ma veel ühegi kingiga kätte saanud. Mul oli hea meel, kuna südamest tehtud kingitus läks otse südamesse ja seda oligi vaja.

Armastan Sind!

Päev perega!

Üle väga pika aja käisime koos perega väljas. Nautisime ilma ja lihtsalt olime. Mitte, et me varem poleks väga kõik koos väljas käinud, vaid ammu pole olnud sellist asja, et plaanime, lähme ja teeme. Ikka on olnud selline nii muuseas minek jne.

Üks olulisi põhjuseid ühiseks päevaks oli ka mu vanemate 24. pulma-aastapäev! =)
Pole paremat, kui vaadata kahte inimest, kes on koos olnud päris üks kuni mitu aastat.

Esmalt läksime siis Otepääle lõunat sööma. Söök oli maitsev ja SUUR SUUR SUUR! Edasi läksime siis Katu ja Matu Murakasse, kus tegime väikse ekskursiooni. Ikkagi uuendused ja värgid. Väga kena oli! Jäime tibukeste tööga rahule. :)
Kadri jätsime kenasti raha teenima, edasi sõitsime kolmekesi. Võtsime suuna Valga poole, kus minu vanemad siis üksteisele sügavale silmavaadates JAH ütlesid ning sõrmused sõrme panid. Teel Valka oli meil ääretult palju jututeemasid, mis oli meeletult vahva. Siinkohal peab ära mainima ka Eesti meeletult ilusa looduse. Olen hakanud sellest viimasel ajal väga hoolima. Mine sa tea, võib-olla on asi ära minekus, aga see selleks.
Kui Valka jõudsime, käisime siis tolleaegse pereseisuameti olukorda piilumas. Nüüdseks on ta küll Valga volikogu vms, kuid ema ütles, et midagi pole muutunud, et isegi trepi käsipuud on samad. Nostalgiat jätkus.

Avastasime, et seal on ka mingisugune motikameeste kokkutulek ning ega siis ka sealt ei saanud külma südamega mööda sõita. Parkisime auto ära, vaatasime võrrid üle, ning sõitsime edasi. Vaatasime ja kolasime paikades, mis emale ja isale mingitmoodi armsaks oli saanud ning siis juba koju tagasi.
Tagasi tulime Rõngu kaudu. Ja nagu ikka Rõngule ja sealt läbisõitvatele inimestele kohane, käisime ka meie rõngu pagariärist läbi ning ostsime otse ahjust tulnud kuumi tuhksuhkruga pontsikuid. =)

Tagasi Elvas. Siin on ikka kuradima hea. Nüüd, kui kodust ära olen, armastan seda linna veel rohkem.
Edasi läks päev küll tavalisemalt, kuid siiski oli kõhus selline mõnus rahulolu tunne.

Õhtupoole veetsime Mikuga mõnusalt aega. Käisime ja nautisime sooja kevadilma. Jalutasime pisikese tiiru, sõime jäätist, istusime pargipingil ja vahtisime Arbijärve ning ajasime juttu. Pärast lösutaime teleka ees ja vahtisime Bridget Jones'i päevikut, mis on nii naljakas film.
Suht varakult kopsasin koju, kuna homme on ilus-ilus emadepäev ja minul ka Kuremaal Southwesterni üritus. Tahan olla puhanud ja värske, et kõike tarkust ja nalja ja naeru endasse homme ahmida!

Esimene

Eelkõige on see blog siiski mõeldud ajaks, kui mind Eestis ei ole.

Niimoodi. Täpselt 31 päeva pärast olen ma Nashville'is. 3 juuni õhtul-õhtul läheme laevaga soome. Sealt edasi stardime hommikul kella 7 ajal, suundume Amsterdami, kus siis toimub ümberistumine pikemale lennule, peaksime maanduma Atlantas ja sealt edasi peaks meid teraslind lennutama juba Nashville'i.

Ütleme nii, et ettevalmistus on kestnud juba novembrikuust saadik. Esialgu siis üleüldine tutvumine süsteemiga,, motivatsiooni süstimine ja viimased 2 või isegi 3 kuud oleme harjutanud juba müügitekste ja asju. Peab tõdema, et kogu see värk on üsna põnev ning suvel saan katsuda tõsist proovikivi.

Tööd on palju-palju-palju. Olukordi ja situatsioone, mida ei oleks elu sees ettegi osanud kujutada on kohe-kohe ukse ees või siis taga. Usun, et õpin ja arenen palju. Kui esialgu oli eesmärgiks teenida meeletuid summasid, siis praeguseks on see isegi, et tagaplaanile jäänud. Otsin juba muid kogemusi, see on hea.

Niipalju siis lahkumisest ja eesootavast suvest.

Hetke olukord kooliga, SW-ga ja kõige muuga, mis iga päev ette tuleb, on suht hull. Esiteks on peal kevadväsimus, mis tõmbab täielikult igasugused energiatuurid maha. Ja teiseks on kõike seda, mis praegu kuhjunud on, liiga palju. Kust leida siis nüüd see meeletu energia, et kõik korraga selgeks saada, sooritada ja loomulikult positiivse tulemusega? Hommikune värskelt pressitud greibimahl ja neljaviljapuder? Võimalik.


"If I keep a green bough in my heart, the singing bird will come"