Kui kevadel, enne ärasõitu, uurisin Kertu käest, et kuidas suvi on ja millest kõige rohkem puudust hakkab tundma, siis ta vastas "Pere."
Õige ta on. Kõige enam hakkangi ma oma suveperest puudust tundma.
Täiesti uskumatu, kuid põhimõtteliselt esimesest päevast alates on nad kõik olnud kui vanad tuttavad ja mu parimad sõbrad.
Pühapäeval käisime Blake'i tädi Denice'i juures õhtusöögil, mis koosnes kolmest käigust. Esimeseks käiguks oli salat. Ise tõstsid siis omale erinevaid kapsaid, tomatit, juustu ja peale ranch'i või ketšupit. Teiseks käiguks oli soe toit - pasta (spagetid, shampinjonid, kana, koorekaste ja juust), türgioad ja punased oad. Kolmas käik oli otseloomulikult KOOK/gid. Oli peanutbutteri kook ja shokolaadikook. Kamba peale suutsime ära süüa vaid peanutbutteri koogi, sest see oli liiga magus, et teise koogi kallale asuda. Shokolaadikoogi saime koju kaasa. :)
Õhtu oli äärmiselt mõnus. Istusime ja sõime ja rääkisime juttu ja naersime palju-palju.
Ühel hetkel lihtsalt jäin kõiki neid inimesi ümber laua vaatama ja mõtlesin, et see ongi see, millest Kertu rääkis. Ma ei ole piisavalt hea kirjutaja, et kõike seda sõnades edasi anda, aga nad on tõepoolest kui oma pere.
Blake - esmapilgul täiesti tavaline mees. Oma kodu ei viitsi eriti koristada. Süüa teeb siis, kui kõht vägatühi on, eelistab kiirtoitu. Kui oma suu lahti teeb, muutub esmamulje - tark, kogenud, vaimukas ja mis peamine, äärmiselt hooliv. Kui minuga õnnetus juhtus, oli ta mõlemad ööd minu juures haiglas, hoolimata sellest, et järgnevatel päevadel pidi tööle minema ja magamisasemeks oli tugitool. Nii kui ma öösiti haiglas liigutasin oli ta püsti, et mind aidata, kuigi ta teadis, et ei saa suurt midagi teha, peale jutukaaslaseks olemise. Kõik mured, mis peale haiglast välja saamist olid, aitas ta lahendada, jättes enda tegemised tagaplaanile. Ja see kõik ei ole nii olnud ainult peale minu õnnetust. Ta on meie kõigi eest siin väga hästi hoolt kandnud ja täitnud kõik meie palved ja soovid.
Amanda - loomulikult väga kena naine ja ei pinguta millegagi üle. Minule meeldib ääretult tema lihtsus ja sõbralikkus. Lähemalt tundma õppides saan teada, et erilised kokkamisoskused ja muud naistetööd pole eriti tema meelistegevused, kuid see-eest on ta hea sportlane. Hoolimata oma väikesest kasvust (minust kuskil 6-7 cm pikem), on ta väga hea korvpallur ning Blake'i ja teistega ühes softball'i meeskonnas.
Denice - Blake'i tädi. Meenutab natuke Mummit. :)
Ääretult hea kokk, meeletult sõbralik ja abivalmis. Kui võimalik, siis ta kõnniks praegu minu eest. Armastab loomi - tal on 2 kassi, 2 koera ja papagoi, kes räägib. Tõsiselt. Paned kraanivee jooksma teeb veevulina häält. Tema kuulsamad sõnad: "whaat?" ; "How about beer?" ; "water".
Kyle - Denice'i poeg. Õhtusöögil nägime teda elusast peast täiesti esimest korda, aga see ei lugenud midagi. Järjekordselt üks vahva ja äärmiselt avatud inimene.
Sherry - Kyle'i abikaasa. Ilus, ilusa naeratusega, tark ja sõbralik.
Õhtu oli nii tore, et kohe kahju oli sealt nii varakult ära tulla, aga kuna järgmine päev oli tööpäev, siis polnud muud valikut.
Õige ta on. Kõige enam hakkangi ma oma suveperest puudust tundma.
Täiesti uskumatu, kuid põhimõtteliselt esimesest päevast alates on nad kõik olnud kui vanad tuttavad ja mu parimad sõbrad.
Pühapäeval käisime Blake'i tädi Denice'i juures õhtusöögil, mis koosnes kolmest käigust. Esimeseks käiguks oli salat. Ise tõstsid siis omale erinevaid kapsaid, tomatit, juustu ja peale ranch'i või ketšupit. Teiseks käiguks oli soe toit - pasta (spagetid, shampinjonid, kana, koorekaste ja juust), türgioad ja punased oad. Kolmas käik oli otseloomulikult KOOK/gid. Oli peanutbutteri kook ja shokolaadikook. Kamba peale suutsime ära süüa vaid peanutbutteri koogi, sest see oli liiga magus, et teise koogi kallale asuda. Shokolaadikoogi saime koju kaasa. :)
Õhtu oli äärmiselt mõnus. Istusime ja sõime ja rääkisime juttu ja naersime palju-palju.
Ühel hetkel lihtsalt jäin kõiki neid inimesi ümber laua vaatama ja mõtlesin, et see ongi see, millest Kertu rääkis. Ma ei ole piisavalt hea kirjutaja, et kõike seda sõnades edasi anda, aga nad on tõepoolest kui oma pere.
Blake - esmapilgul täiesti tavaline mees. Oma kodu ei viitsi eriti koristada. Süüa teeb siis, kui kõht vägatühi on, eelistab kiirtoitu. Kui oma suu lahti teeb, muutub esmamulje - tark, kogenud, vaimukas ja mis peamine, äärmiselt hooliv. Kui minuga õnnetus juhtus, oli ta mõlemad ööd minu juures haiglas, hoolimata sellest, et järgnevatel päevadel pidi tööle minema ja magamisasemeks oli tugitool. Nii kui ma öösiti haiglas liigutasin oli ta püsti, et mind aidata, kuigi ta teadis, et ei saa suurt midagi teha, peale jutukaaslaseks olemise. Kõik mured, mis peale haiglast välja saamist olid, aitas ta lahendada, jättes enda tegemised tagaplaanile. Ja see kõik ei ole nii olnud ainult peale minu õnnetust. Ta on meie kõigi eest siin väga hästi hoolt kandnud ja täitnud kõik meie palved ja soovid.
Amanda - loomulikult väga kena naine ja ei pinguta millegagi üle. Minule meeldib ääretult tema lihtsus ja sõbralikkus. Lähemalt tundma õppides saan teada, et erilised kokkamisoskused ja muud naistetööd pole eriti tema meelistegevused, kuid see-eest on ta hea sportlane. Hoolimata oma väikesest kasvust (minust kuskil 6-7 cm pikem), on ta väga hea korvpallur ning Blake'i ja teistega ühes softball'i meeskonnas.
Denice - Blake'i tädi. Meenutab natuke Mummit. :)
Ääretult hea kokk, meeletult sõbralik ja abivalmis. Kui võimalik, siis ta kõnniks praegu minu eest. Armastab loomi - tal on 2 kassi, 2 koera ja papagoi, kes räägib. Tõsiselt. Paned kraanivee jooksma teeb veevulina häält. Tema kuulsamad sõnad: "whaat?" ; "How about beer?" ; "water".
Kyle - Denice'i poeg. Õhtusöögil nägime teda elusast peast täiesti esimest korda, aga see ei lugenud midagi. Järjekordselt üks vahva ja äärmiselt avatud inimene.
Sherry - Kyle'i abikaasa. Ilus, ilusa naeratusega, tark ja sõbralik.
Õhtu oli nii tore, et kohe kahju oli sealt nii varakult ära tulla, aga kuna järgmine päev oli tööpäev, siis polnud muud valikut.
Elinor, Denice, Mina, Kyle, Sherry, Taavi, Blake ja Amanda.
Thank you guys, it was awsome! :)
Thank you guys, it was awsome! :)
No comments:
Post a Comment